Ülevaade toimunust

Fännikirjade üks sagedasemaid küsimusi on olnud aastavahetuse kohta. Pole sellest kirjutanud, kuna pole millestki väga kirjutada. Aasta lõpus põgenesid viimasedki Karratha kaevurid ja muidu karvased linnast ning järgi jäid vaid umbe pargitud lennujaama parkla (minu tööpõld) ja tühjad poeletid.

Aastavahetus on siin samasugune suur läbu nagu igal pool mujal. On nii kodupidusid kui ka baariläbusid. Üks suur erinevus on aga see, et Austraalias ei müüda tavakodanikele rakette ja pauke ega midagi sellesarnast, ma ei märganud isegi säraküünlaid kuskil. Suurlinnades muidugi korraldatakse võimsaid ilutulestikke (kõigil peaks Sydney silme ette tulema), aga meile lähim oli tõenäoliselt tuhandete km kaugusel Perthis. Väidetavalt säästavad kõik omavalitsused raha Australian Day (26. jaanuar) paukude jaoks ning jätavad aastavahetuse oma ära. Päris tulevärgita me siiski ei jäänud, terve õhtu välkus taevas äike. Karrathas ja Dampieris toimusid kõikides baarides-pubides peod, ning ühel sai isegi käidud.

Viimase aja blogi vaikus on tingitud ainult ühest – rutiinist.
Lähen iga hommik tublisti kell 6 tööle, nühin päev otsa 40 kraadises kuumuses ja seniidis asuva päikese all autosid pesta, õhtul koju jõudes suplen isiklikus basseinis ja päris õhtul naudin hiiglaslikku kodukino. Sedasi juba viimased kolm nädalat.

Pille 4 wheel drivingut tegemas

Nädalavahetustel oleme võtnud ette suuremaid ja väiksemaid roadtrippe kõikidesse 500 km raadiuses asuvatesse küladesse ja vaatamisväärsustesse.

Karrathast veel ehtsam kaevanduslinn Pannawonica ja pisike kopp

Ja nüüd, kui siinses piirkonnas kõik nähtud, tuleb jällegi Karrathaga otsad kokku tõmmata.
Pühapäeval lendan Brisbane´i ja paar päeva hiljem sealt Uus-Meremaale. Ootusärevus on suur ja plaanid veel hiiglaslikumad, aga sellest kõigest juba jooksvalt.