Wanganui

Pärast Tongarirot sõitsime ilma peatumata (kui üks bensukas välja arvata) otse alla mere äärde, Wanganuisse.

Wanganui on umbes 40 000 elanikuga linna moodi asustus -  pisike, hubane ja turistideta, merest eemal ning vaatamisväärsusteta. Võttes arvesse fakte, et ma ei suutnud hommikul pärast mägironimist ennast voodist püsti ajada, et külm oli nina ära võtnud ja päike seda omakorda mõnuga põletanud, et ilmateade lubas järgnevateks päevadeks ainult vihma ja et “Kommunitarismi-liberalismi debati” essee, niisamuti veel paari kooliasja tähtaeg oli kuklasse hingamas, tuli otsus reisimisest kaks puhkepäeva võtta täiesti loomulikult.

Wanganui oma kultuurse miljöö ning rahuliku raamatukoguga, kus wifi tasuta saada, lõi õppimiseks ideaalilähedased tingimused ning olin lausa elevil, et jälle tudeerida saan.

Kaks päeva hiljem oli kogu mu motivatsioon ja elevus kadunud, tööd õnnelikult esitatud ning musta iluduse rattad suunatud Wellingtoni poole.