Posts from — December 2009

Rändaja blogi uues kuues on eksisteerinud umbes kuus kuud ja selle aja peale on kogunenud päris huvitavat statistikat. Karta on, et kõige rohkem huvitab see küll mind ennast, aga ehk on teistelgi põnev.

6 kuu statistika on järgmine:

• Postitusi: 82
• Kommentaare: 5 (no kuulge, te suudate palju paremini!)
• Külastusi kokku: 19580
• Lehevaatamisi kokku: 30720
• “Puhtaid” külastusi (ilma robotite, ämblike ja RSSita): 3033
• “Puhtaid” lehevaatamisi: 6326
• Viiteid välislinkidelt: 466
• Viiteid otsingumootoritest: 373
  

Külastajate asukohad:

• Eesti (2408)
• Austraalia (964)
• USA (335)
• Etioopia (133)  (mõningase hämmingu järel tegin taustauuringut ja selgub, et teatud Eesti aadressid on hoopis Etioopia omadeks loetud
• Suurbritannia (44)

Kõige usinamad viitajad:

• blog.tr.ee (131)
• pilleperi.com (92)
• elektrijanes.blogspot.com (57)
• liisamaailm.blogspot.com (18)
• orkut.com (17)

Populaarseimad otsingusõnad (millega Google’i vahendusel Rändaja lehele on tuldud):

• Austraalia kaart (50)
• Uus-Meremaa (35)
• Pille Peri (28)
• reisiblogi (12)
• rändaja (10)

Naljakaimad otsingusõnad (karta on, et pärast seda postitust hakkan nende sõnadega veel rohkem külastusi saama :

• “Aasia kaart”, “Aafrika kaart”, “Ameerika kaart”, “Põhja-Ameerika kaart”, “Lõuna-Ameerika kaart”, “Eesti põldude kaart” – no kuule Google, ega ma elav atlas ei ole!
• “korealased reisiblogi”
• “eriline pilt”
• “kust on sea gripp tingitud?”
• “müüa erinevaid madusi”
• “kungla”
• “Londonis on viis lennuvälja aga”
• “päikeseloojangu blogi”
• “meelelahutus bussis”
• “tomati hoidis”
• “salakavalad hoovused”

Suurepärane intervjuu tõelise rändaja, Hendrik Relvega: http://www.tarbija24.ee/?id=203809

Need ajad, kui rändurid kepi otsa seotud paunakesega ringi käisid, on möödas. Järgnevaga teen põgusa ülevaate enda reisivarustusest, ilma milleta pikemale teekonnale ei asu. Kui nimekiri liialt tehnoloogiline tundub, siis ainult sel põhjusel, et riided, tarbeesemed ning meened vahetuvad tihedamini ning on kaasas üksnes vastavalt vajadusele.

Pass – vana hea sinine

Rahakott – alati kannan kahte, paigutatuna eraldi kottidesse/taskutesse, kusjuures mõlemas on vähemalt üks kehtiv isikut tõendav dokument ning maksevahend.

Märkmik – kannab nii reisipäeviku, aadressiraamatu, märkmiku kui ka sodipaberi rolli

Seljakott – Ferrino Transalp 50W

Käsipagas – Ferrino Peak 25 – hea kerge, vastupidav, kulunud ning vähe tähelepanu äratav kott väärtasjade jaoks

Telefon – HTC Touch HD – lahendab interneti-, meelelahutuse- ja tuhat muud häda reisi peal

Fotokaamera – Canon 400D + 18-55 + 55-250 + Canon Speedlite 430EX II välk + filtrid ja akud

Videokaamera – Sony HDR XR500V

Statiiv – Goldphoto YH-324

Sülearvuti – Compaq Presario B1200

Backup, backup, backup!!! – Välised kõvakettad – Western Digital Passport 160GB ja 320GB

MP3 – iPod nano 5th generation 16GB – alates nendest jõuludest liitus minu pagasiga ja vahetas välja armsaks saanud Sony Walkmani pulga

Magamiskott – Haglöfs Camp Lite – kui kahtled, võta alati kaasa

Raamatud – kuskile ei lähe ilma nendeta!

Täiesti ülihelikiirusel on möödumas järjekordne aasta ning üritan oma vähest blogimist kuidagi veel aasta lõpus päästa

Kui esmapilgul tundub, et 2009 numbri sees reisimist väga palju ei olnudki, siis tõsisemal süvenemisel tuleb tõdeda, et lõppev aasta on üks rändaja parimaid. Mäletatavasti sai just sel aastal käidud Uus-Meremaal, teist korda Austraalias ja kolmandat korda Austraalias, veedetud mitmeid vahvaid päevi kodukandis, käidud suusatamas Tartus ja energiat kogumas Otepääl. Mainimata ei saa ka jätta neid lõputuna näivaid eksameid ning unetuid öid filosoofia raamatute taga.

Reisimise poole pealt oli Uus-Meremaa vaieldamatu tipphetk. Ma siiani ei suuda uskuda, kuidas saab siin maakeral üldse midagi nii imelist, nii puhast, nii puutumatut olla. Kui vaid oskaks seda ilu, energiat ja neid emotsioone sõnadesse panna!

Uus-Meremaale järgneid mitu kuud mahukat õppimist ja rohkelt eksameid, vabadel hetkedel mõned suusa-, süsta-, rulluisu ja jalgsimatkad Eestimaa ilusates paikades. Suve teisel poolel sõitsin juba ei-tea-mitmendat (kolmandat) korda Rohelisele Mandrile, kus olen viimasel ajal küll üsna ebarändurlikku paikset elu elanud, kuid väikseid vahvaid ekspeditsioone on tehtud sellegipoolest.

Päris puhkuseks seda pausi kindlasti nimetada ei saa, tegelen aktiivselt uute rännakute ettevalmistamise, eneseharimise ning püsiva sissetuleku tagamisega.

Mida ma uuelt aastalt ootan? Kindlasti palju reisielamusi, uusi maadeavastusi, positiivseid emotsioone, fantastilist pildimaterjali, suurte unistuste täitumist ja mis kõige tähtsam – inimlikku soojust. Seda viimast soovin nii uutelt teekonnal kohatud inimestelt, aga  ka minu võrratutelt vanadelt sõpradelt-sugulastelt. Ei ole midagi südantsoojendavat, kui saada lihtne e-mail sõnadega “Kuidas sul seal läheb?” või alustada oma päeva postimehelt saadud sõraliku naeratuse saatel. Lõppude lõpuks on pisikesed asjad need, mis elule värvi annavad.

Kõigile Rändaja blogi lugejatele soovin toredat vana aasta lõppu ja täiesti imelist uut aastat! Ma tean, et igaühes teis on pisike rändaja peidus  – kuulake teda, laske ta vabaks ning te ise ka üllatute, kui unustamatult vahva see on!

Teekond Marlborough veinide juurest lõunasaare läänerannikule kulges etteaimatavalt lustakalt, kurvine mägitee lookles läbi metsade ja üle jõgede, vana hea Poker Face tegi plaadimängijas kümnendat tiiru ning palav päikesepaiste vaheldus dramaatiliste pilvedega iga teise künka tagant.

Westporti jõudes oli pimedus juba maad võtnud ning pärast tunniajast peata linnas tiirutamist ja meid kahtlustavalt jälgiva politseibrigaadi eest põgenedes maandusime kuskil suvalisel parkimisplatsil. Hommikul avastasime suureks rõõmuks, et oleme järjekordse kihvti turismimagneti juures – Cape Foulwind oma tormise mere ja suurejoonelise hülgekolooniaga. Lühidalt kokku võttes oligi tegemist pisikese poolsaarega keset tormist merd, kus hülged rahulikult udu sees magasid.

Mööda läänerannikut edasi sõites jäi tee peale kümneid ja kümneid kilomeetreid tühjust, just sellist tühjust mis paneb igal vabaduseotsijal südame põksuma, tühjust, mis on täidetud mahajäetud kullakaevandustega, kavalalt peidetud randade, avarate väljade ning metslilledega.

Tagasi tsivilisatsiooni jõudes oled järjekordse vaatamisväärsuse, pannkoogikivide juures. Veel mõnedkümned kilomeetrid, võrratud loodusvaated ja imelised veinid hiljem olime kahe kuulsa liustiku juures – Fox Glacier ja Franz Josef Glacier. Kui seni oli Uus-Meremaa ilm olnud selline keskmise Eesti suve moodi, siis iga sammuga liustikule lähenedes tõmbusime üha sügavamale oma mütsidesse, kuni lõpuks jääkamakad vastu ujuma hakkasid.

embedded by Embedded Video

Käesolev nädalapilt/video tuleb pisikese hilinemisega ning mitte pooltki nii hea kvaliteediga, kui ma tahtnud oleks. Aga mis seal ikka, pärast kahte ööpäeva monteerimist, kolme ööpäeva renderdamist ning kümneid erinevaid failiformaate hiljem otsustasin ülesse riputada kõige pisema ja kehvema kvaliteediga isendi. (Kui keegi oskab soovitada Interneti jaoks sobiva HD video parameetreid, siis kuulaksin hea meelega.)

Kes korralikku, HD kvaliteediga versiooni näha soovib, siis andke endast märku ja broneerige juba varakult tuleva aasta veini-filmi õhtule kohad ära

Varustus:

• Sony HDR-XR500V
• Goldphoto YH 324 statiiv
• Montaaž Adobe Premiere Pro CS4
• Fantastiline võttegrupp